\n\t\t\t\t\t\t\t
Enamik meist kujutleb s\u00f5na \u201eehitusvill\u201c kuuldes torkivat ja aevastama ajavat villaplaati, mida paljaste k\u00e4tega puudutada ei taha ja mis ei kutsu sugugi ebameeldivat soojustust\u00f6\u00f6d ette v\u00f5tma. See on ajalugu. Parima soojapidavusega ISOVERi InsulSafe\u2019i puistevill on naturaalne, tolmu- ja allergiavaba ning sobib nii lagede soojustamiseks uusehitistel kui ka t\u00e4iendavaks soojusisolatsiooniks vanades hoonetes. InsulSafe\u2019i v\u00f5ib paigaldada ka otse lae laudise ja \u00f5hu- v\u00f5i aurut\u00f5kke peale. \u201eMeie ettev\u00f5ttel on InsulSafe\u2019i puistevilla paigaldamisega suured kogemused ning neile tuginedes v\u00f5in kinnitada, et tegu on t\u00f5epoolest \u00fclimalt kvaliteetse materjaliga, mis on ka n\u00e4iteks pretensioonikate P\u00f5hjamaade, Soome ja Rootsi tellijate poolt v\u00e4ga n\u00f5utud. Tegu on peamiselt taaskasutatud klaasist valmistatud, \u00f6koloogiliselt puhta, tolmuvaba, mittep\u00f5leva ja suurep\u00e4rase isolatsiooniv\u00f5imega mineraalvillaga, mis ei sisalda keemilisi lisandeid,\u201c selgitab Pae.
See on muide ainus spetsiaalselt tehases tootena valmistatud puistevill, teised puistevillad valmistatakse tehases \u00fcldjuhul mineraalvilla tootmisj\u00e4\u00e4kidest. InsulSafe ei pane nahka kihelema ega tekita paigaldamisel tolmu, olles samas kaalult \u00fcks kergemaid mineraalvillasid. Milleks koormata maja, mis talvel niigi sulalume koorma all \u00e4giseb? Mida suuremat koormust majale laduda, seda kiiremini hoone karkass v\u00e4sib. 50 m\u00b3 kohta on InsulSafe raskema kivivillaga v\u00f5rreldes umbes tonni jagu kergem. Samas on puistevilla j\u00e4relvajumine sisuliselt nullil\u00e4hedane. ISOVERi InsulSafe\u2019i puistevill on A-klassi ehk k\u00f5rgeima tuleohutusklassiga toode \u2013 mis aga t\u00e4henda, et materjal ei h\u00f5\u00f5gu ega p\u00f5le!<\/p>
KUIDAS ARU SAADA, ET MAJA SOOJUSTUS ON PUUDULIK JA NIISKUSESISALDUS LIIGA SUUR?<\/h5>
Puudulikule soojustusele ja tuulutusele katuslael viitavad enamasti talvel j\u00e4\u00e4purikad r\u00e4\u00e4stas, lumest puhtaks
sulanud katus. Kehvale soojustusele ja ventilatsioonile vihjavad ka suured k\u00fcttearved ja liigne niiskus. \u201eParaku on paljudel majadel katuse tuulutusavad ja tuulekastid renoveerimise k\u00e4igus kinni ehitatud, mis tekitab majja ja p\u00f6\u00f6ningule ebasobiva sisekliima,\u201c t\u00f5deb Aolaid, kelle s\u00f5nul v\u00f5ib hoone puitkonstruktsioon minna puuduliku ventilatsiooni t\u00f5ttu kergesti hallitama, tekitada seeneeoseid v\u00f5i koguni m\u00e4daneda. P\u00f6\u00f6ningu \u00f5hutusavad ehitatakse tavaliselt kinni p\u00f5hjendusel, et lisaks k\u00fclmale ei saaks ka n\u00e4rilised, oravad, linnud ja herilased majja tungida. Muidugi meeldivad neile soojad kohad nagu maja p\u00f6\u00f6ning ja kuna loom liigub vastupidi inimesele UV-kiirguse soojuse j\u00e4rgi, on oht, et nad v\u00f5ivad t\u00f5esti eramusse sattuda. Ent selle vastu on olemas lahendus: tuulutusavad tuleb ehitada n\u00e4rilistele ja putukatele l\u00e4bimatuks. Harvad pole ka juhud, kus puudulike teadmistega ehitusmehed on vedanud n\u00e4iteks otse l\u00e4bi lae p\u00f6\u00f6ningule k\u00f6\u00f6gikubu toru v\u00f5i vannitoa ventilatsiooni, j\u00e4ttes toruotsa p\u00f6\u00f6ningule lahti, mille tagaj\u00e4rjel tekib lisaniiskus. \u201eSee pole naljaasi. Niimoodi v\u00f5ivad maja katusetalad ja roov minna liigniiskuse t\u00f5ttu hallitama,\u201c t\u00f5deb Pae. Ainult soojustuse lisamisega katuse konstruktsiooni \u00fcldist seisukorda ei lahenda. Suurt t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata aurut\u00f5kke korrektsele toimimisele. Aurut\u00f5kkena soovitame kasutada ISOVERi VARIO Duplexi mebraani, mis on varieeruva aurutakistusega ja tagab renoveeritaval majal parima tulemuse. Membraani saab paigaldada otse laudisele v\u00f5i olemasolevale saepuru-lubja-liiva segule. K\u00f5ik aurut\u00f5kke liited tuleb tihendada teipimise teel v\u00f5i hermeetikuga. Rusikareegel \u00fctleb, et aurut\u00f5ke v\u00f5ib asetseda kuni kolmandiku
s\u00fcgavusel soojustuse sees. N\u00e4iteks, kui enne on paigaldatud 20 cm saepuru, tuleb lisasoojustust lisada v\u00e4hemalt 40 cm. Paigaldatud elektrikaablid peavad j\u00e4\u00e4ma puistevillast kindlasti v\u00e4lja.
KORRALIK SOOJUSTUS TASUB END K\u00dcTTEARVETELT KUHJAGA TASA \u201eMajaomanike teadlikkus soojustusmaterjalide ja tehnoloogiate puhul ei ole veel kahjuks v\u00e4ga suur,\u201c t\u00f5devad Aolaid ja Pae. \u201eSoojustamist on kindlasti \u00f5ige alustada katusest, sest soojus t\u00f5useb \u00fcles, ja seega on p\u00f6\u00f6ning just see koht, kust on suured soojakaod. Paljud inimesed p\u00fc\u00fcavad hoida soojustuse pealt kokku, lisades n\u00e4iteks vanale \u00e4ravajunud saepurule juurde 10 cm puistevilla, m\u00f5tlemata, et see ei anna oodatud efekti. Soojustuse paksus p\u00f6\u00f6ninglael peab meie kliimas olema kokku umbes 40\u201350 cm. Kui puisteauto peab niikuinii kohale s\u00f5itma, on m\u00f5ttekam paigaldada kohe paksem soojustuse kiht.\u201c Kokkuhoid soojustuse pealt t\u00e4hendab suuri k\u00fcttekulusid. Soojustades aga hoone korralikult, v\u00e4henevad ka k\u00fcttearved, tasudes nii pikemas perspektiivis kordades soojustuse peale kulunud summa. Samas r\u00f5hutavad spetsialistid, et \u00fcle 60 cm paksune villakiht ei anna efektiivsust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt juurde. Tihti on majaomanikud dilemma ees, kas j\u00e4tta rekonstrueerimisel vana saepuru alles v\u00f5i eemaldada. Mida siis teha? Pae s\u00f5nul oleneb see eelk\u00f5ige soojustuse ja p\u00f6\u00f6ningu olukorrast. \u201ePeab veenduma, et p\u00f6\u00f6ningul ei ole niiskust ega hallitust ning katus ei lase l\u00e4bi. Kui olemasolev soojustus on kuiv ja puhas, tasub t\u00f5esti lihtsalt lisasoojustus peale panna. Kui aga tundub, et liiva- v\u00f5i isolatsiooniplaatide vahel on n\u00e4riliste k\u00e4igud, v\u00f5iks m\u00f5elda soojustuse t\u00e4ielikule v\u00e4ljavahetamisele.\u201c<\/p>\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t