Mida teha, kui pööningul on soojustus ära vajunud ja soe tungib välja?
Pärnu eramajade pööninguid katavad sageli kümnete aastate vanused saepurukihid või villaplaadid, mis on praeguseks amortiseerunud ja vajavad lisasoojustust. Kõige tõhusam vahend suurepärase soojus- ja heliisolatsiooni tagamiseks on looduslik ISOVERi InsulSafe’i puistevill, kinnitavad Maidu Pae puistevilla paigaldamise ettevõttest Maibis Groupi OÜ ja Ardo Aolaid Saint-Gobaini Ehitustoodete ASist.
Enamik meist kujutleb sõna „ehitusvill“ kuuldes torkivat ja aevastama ajavat villaplaati, mida paljaste kätega puudutada ei taha ja mis ei kutsu sugugi ebameeldivat soojustustööd ette võtma. See on ajalugu. Parima soojapidavusega ISOVERi InsulSafe’i puistevill on naturaalne, tolmu- ja allergiavaba ning sobib nii lagede soojustamiseks uusehitistel kui ka täiendavaks soojusisolatsiooniks vanades hoonetes. InsulSafe’i võib paigaldada ka otse lae laudise ja õhu- või aurutõkke peale. „Meie ettevõttel on InsulSafe’i puistevilla paigaldamisega suured kogemused ning neile tuginedes võin kinnitada, et tegu on tõepoolest ülimalt kvaliteetse materjaliga, mis on ka näiteks pretensioonikate Põhjamaade, Soome ja Rootsi tellijate poolt väga nõutud. Tegu on peamiselt taaskasutatud klaasist valmistatud, ökoloogiliselt puhta, tolmuvaba, mittepõleva ja suurepärase isolatsioonivõimega mineraalvillaga, mis ei sisalda keemilisi lisandeid,“ selgitab Pae.
See on muide ainus spetsiaalselt tehases tootena valmistatud puistevill, teised puistevillad valmistatakse tehases üldjuhul mineraalvilla tootmisjääkidest. InsulSafe ei pane nahka kihelema ega tekita paigaldamisel tolmu, olles samas kaalult üks kergemaid mineraalvillasid. Milleks koormata maja, mis talvel niigi sulalume koorma all ägiseb? Mida suuremat koormust majale laduda, seda kiiremini hoone karkass väsib. 50 m³ kohta on InsulSafe raskema kivivillaga võrreldes umbes tonni jagu kergem. Samas on puistevilla järelvajumine sisuliselt nullilähedane. ISOVERi InsulSafe’i puistevill on A-klassi ehk kõrgeima tuleohutusklassiga toode – mis aga tähenda, et materjal ei hõõgu ega põle!
KUIDAS ARU SAADA, ET MAJA SOOJUSTUS ON PUUDULIK JA NIISKUSESISALDUS LIIGA SUUR?
Puudulikule soojustusele ja tuulutusele katuslael viitavad enamasti talvel jääpurikad räästas, lumest puhtaks
sulanud katus. Kehvale soojustusele ja ventilatsioonile vihjavad ka suured küttearved ja liigne niiskus. „Paraku on paljudel majadel katuse tuulutusavad ja tuulekastid renoveerimise käigus kinni ehitatud, mis tekitab majja ja pööningule ebasobiva sisekliima,“ tõdeb Aolaid, kelle sõnul võib hoone puitkonstruktsioon minna puuduliku ventilatsiooni tõttu kergesti hallitama, tekitada seeneeoseid või koguni mädaneda. Pööningu õhutusavad ehitatakse tavaliselt kinni põhjendusel, et lisaks külmale ei saaks ka närilised, oravad, linnud ja herilased majja tungida. Muidugi meeldivad neile soojad kohad nagu maja pööning ja kuna loom liigub vastupidi inimesele UV-kiirguse soojuse järgi, on oht, et nad võivad tõesti eramusse sattuda. Ent selle vastu on olemas lahendus: tuulutusavad tuleb ehitada närilistele ja putukatele läbimatuks. Harvad pole ka juhud, kus puudulike teadmistega ehitusmehed on vedanud näiteks otse läbi lae pööningule köögikubu toru või vannitoa ventilatsiooni, jättes toruotsa pööningule lahti, mille tagajärjel tekib lisaniiskus. „See pole naljaasi. Niimoodi võivad maja katusetalad ja roov minna liigniiskuse tõttu hallitama,“ tõdeb Pae. Ainult soojustuse lisamisega katuse konstruktsiooni üldist seisukorda ei lahenda. Suurt tähelepanu tuleb pöörata aurutõkke korrektsele toimimisele. Aurutõkkena soovitame kasutada ISOVERi VARIO Duplexi mebraani, mis on varieeruva aurutakistusega ja tagab renoveeritaval majal parima tulemuse. Membraani saab paigaldada otse laudisele või olemasolevale saepuru-lubja-liiva segule. Kõik aurutõkke liited tuleb tihendada teipimise teel või hermeetikuga. Rusikareegel ütleb, et aurutõke võib asetseda kuni kolmandiku
sügavusel soojustuse sees. Näiteks, kui enne on paigaldatud 20 cm saepuru, tuleb lisasoojustust lisada vähemalt 40 cm. Paigaldatud elektrikaablid peavad jääma puistevillast kindlasti välja.
KORRALIK SOOJUSTUS TASUB END KÜTTEARVETELT KUHJAGA TASA „Majaomanike teadlikkus soojustusmaterjalide ja tehnoloogiate puhul ei ole veel kahjuks väga suur,“ tõdevad Aolaid ja Pae. „Soojustamist on kindlasti õige alustada katusest, sest soojus tõuseb üles, ja seega on pööning just see koht, kust on suured soojakaod. Paljud inimesed püüavad hoida soojustuse pealt kokku, lisades näiteks vanale äravajunud saepurule juurde 10 cm puistevilla, mõtlemata, et see ei anna oodatud efekti. Soojustuse paksus pööninglael peab meie kliimas olema kokku umbes 40–50 cm. Kui puisteauto peab niikuinii kohale sõitma, on mõttekam paigaldada kohe paksem soojustuse kiht.“ Kokkuhoid soojustuse pealt tähendab suuri küttekulusid. Soojustades aga hoone korralikult, vähenevad ka küttearved, tasudes nii pikemas perspektiivis kordades soojustuse peale kulunud summa. Samas rõhutavad spetsialistid, et üle 60 cm paksune villakiht ei anna efektiivsust märkimisväärselt juurde. Tihti on majaomanikud dilemma ees, kas jätta rekonstrueerimisel vana saepuru alles või eemaldada. Mida siis teha? Pae sõnul oleneb see eelkõige soojustuse ja pööningu olukorrast. „Peab veenduma, et pööningul ei ole niiskust ega hallitust ning katus ei lase läbi. Kui olemasolev soojustus on kuiv ja puhas, tasub tõesti lihtsalt lisasoojustus peale panna. Kui aga tundub, et liiva- või isolatsiooniplaatide vahel on näriliste käigud, võiks mõelda soojustuse täielikule väljavahetamisele.“
LÜHIDALT INSULSAFE’I PUISTEVILLAST
ISOVERi InsulSafe on mineraalne puistevill, mis on valmistatud spetsiaalselt puhuriga paigaldamiseks. Villale ei ole lisatud muud sideainet, kui väike kogus tolmu siduvat õli. InsulSafe on valmistatud anorgaanilisest ja keemiliselt neutraalsest materjalist ega sisalda korrosiooni tekitavaid komponente. Tegu on lõhnatu tootega, mis ei mädane ega paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele. Klassifitseerub vastavalt standardile EVS EN 13501-1:2007 tuletundlikkuse klassi A1.
Tähelepanuta ei tohi jätta ka teisi maja osi. Näiteks tuleb soojustusele mõeldes vaadata üle ka korsten, kas seal on pragusid või krohvi pudenenud. Kindlasti tuleb lasta see enne soojustuse paigaldamist korstnapühkijal üle vaadata ja vajaduse korral korda teha. Unustada ei tohi ka käiguteid, kui korstnapühkijal on vaja pääseda näiteks läbi pööningu katusele, sest puistevilla sees ei tohi käia. Soovi korral võib teha pööningule ka laiemad lavatsid, näiteks asjade hoidmiseks. Millele aga sageli ei tulda, on pööninguluukide lisasoojustamine villaplaadi või mõne muu soojustusmaterjaliga. Vastasel juhul jääb luuk külmasillaks elamu ja pööningu vahel ning sealt läheb pööningule arvestatav hulk sooja majast. „Tuulesuunajad, pööninguõhutus, käiguteed, tuletõkkevill korstna ümber – tööd peavad olema korralikult läbi mõeldud ja korrektselt tehtud. See on põhjus, miks soovitame alati kutsuda spetsialisti pööningut üle vaatama ja soojustustöid tegema,“ räägib Aolaid. Tema sõnul on seaduses hetkel väike puudujääk, kuna riiklikult on reguleerimata, kes võivad puistevilla soojustustöödega tegeleda ja millisele kvalifikatsioonile peab paigaldaja vastama. Kui puistevilla paigaldaja sõidab maja ette ja tahab mustadest kilekottidest nimetut villa paigaldada, tuleb täpsustada, millise tootega on ikkagi tegu. „Lihtsalt puistevill“ ei ole kvaliteetse toote õige nimi ja tegu võib olla hoopis kasutegurita tootega. Ausal paigaldajal on ette näidata pakend, millel on kirjas materjali nimi, millised on toote omadused ja tehase poolt ettenähtud paigaldamise tihedus. Selguse mõttes on suurematel tarnijatel olemas kodulehel paigaldajate nimed ja kõige õigem on valida oma töömehed nende hulgast.
RU 
ET